Laupäeva hommikuselt jalutuskäigult...

Kell heliseb, tualett, hambad puhtaks, pudru kõhtu ja sukeldumine päevategemistesse. Kes kuhu või kelle juurde, mõni ise enda tegemistesse, mõni suure vabriku väikesesse osakonna asjaajamistesse. Sõltuvalt nädalapäevast võib olla ka variatsioone, kuid tavapäraselt jätkub see veel lõuna, shoppingu, kino, spordisaali või joogatunniga ning lõpeb sarnaselt algusega - tualett, hambad, rahutu või rahulik uni hommikuni. Siis aga kordub kõik algusest peale.

Nii on ka minu postitus osa igapävasest kordusest ,mida sinuga jagan. Mõtte sellele kordusele andis hommikune ärkamine ja tavapärane käik merre ujuma. Nagu ikka ärkamine, tualett, hambapesu ning merre. Kuid seda sorti "tervislikud tegemised" kaasavad ka mõistuse. Nii siis hakkas minu oma täna hommikul usinasti tööle - kõhklused ja vaidlused iseendaga: "lähen ujuma, ei lähe, ...tahan minna, sest see on kasulik, ... ei taha minna, sest see on ebamugav, ...võiksin siiski ennast kokku võtta, sest terve on ikka parema olla, karastamine aitab terve olemisele tublisti kaasa, ...kas ikka aitab, ...kes üldse ütles nii, ...kui palju vähem terve ma siis ikkagi olen, kui täna merre ei lähe?

Vaidlus iseendaga selliste asjade üle, mis ratsionaalse mõistuse arvates on kasulikud aga mingile osale meist nii ei tundu, on üsna tavaline. Huvitav, kes ütleb, et me oleme siis paremad või halvemad enda vastu, kui jääme sellistes olukordades sooja hommikumantliga diivanile?

Tegelikkuses on need meie enda meelemängud iseendaga, mille kõrgem tase on mängida mängu nii, et me isegi ei märka seda mängu. Ja alles hiljaem selle vilju nautides mõistame, kuidas kohale jõudsime. Meie meel lihtsalt ignoreerib paljusid asju, mida keha või vaim vajab. Selles mängus on nii palju erinevaid võimalusi, et teadlikult sellega tegelemata me selgust ei saa.

Joogid usuvad, et üks võimalus avastada neid mänge on kasutada distsipliini. See aitab analüüsida meil tekkinud mõtteid, tundeid ja reaktsioone üldisemalt. Korrates samu tegevusi teadliku tähelepanuga saame me erinevaid tulemusi, mida omavahel võrrelda. Mõistuse üldist kontseptsiooni, omadusi, aspekte (9) ning tahke (81) arvestades on see ka üsna loogiline.

Alustades aeglaselt ja meelekindlalt väikeste asjade jälgimisest, saad üsna varsti teada, kuhu ja millises rütmis tegelikult liigud. Kes tegelikul kontrollib sinu mõistust ja elu? Oled see sina, kes annab tegevust meelele või kontrollib sinu mõistus hoopis sind. Seda teadlikkust saad vaid sina kogeda ja arendada eneses.

Igaljuhul mõistsin peale seda karget suplust koju tagasi jalutades, et meie meel võib olla väga võimas tööriist või meie suurim vaenlane. Selline kaval masinavärk, mis võib olla nii üht kui teistviisi äärmuslik, on tark hoida korras ja kontrolli all.

Taipamised tekivad vaid katsetades. :)