IIDSE JOOGA TARKUSE LUGU NING ERINEVAD JOOGAPRAKTIKAD
Mis siis ikkagi on või ei ole jooga? Milline on jooga minevik ja olemus? Seletusi on erinevaid, näiteks wikipedia.org annab inglise keeles järgmise vastuse: "Jooga on kogum iidseid Indiast pärinevaid füüsilisi, mentaalseid ja spirituaalseid praktikaid(harjutusi)." Kui aga kaasame "jooga" selgitamisse filosoofilise aspekti, läheb oluliselt keerulisemaks. Erinevad koolkonnad tähtsustavad erinevaid jooga aspekte, vastavalt siis kas füüsilisi, mentaalseid, spirituaalseid või nende kombinatsioone.
Iidsetes Veda tekstides on joogat märgitud enam kui 5000 aastat tagasi. Eelkõige pühade mantrate ja rituaalidena, mida kasutasid Brahmaanid e. Veda preestrid. Enim selliseid joogaga seotud tekste on üles täheldanud Rishid(India pühakud), niinimetatud Bhagavad-Gitadesse e. hindi pühadesse tekstidesse.
Esimene, kes jooga temaatikat korrastada püüdis ning seda sõnastas kui joogapraktikat oli Pantajali, nimetades need tekstid jooga suutrateks. Tekstid keskendusid eelkõige Raja jooga vaimsele filosoofiale ning mõtisklustele. Nende tekstide aluseks sai Raja jooga nn. kaheksa sammu, mille tulemuseks pidi olema valgustumine või ülim teadlikkus. Enamik tänapäevaseid jooga stiile on endiselt nendest suutratest tugevasti mõjutatud.
Järgnevatel perioodidel, mõned sajandid hiljem hakati keskenduma kehalistele harjutustele, millest arenes välja Tantra jooga ning kaasaegses läänemaailmas hästi tuntud Hatha jooga. Kaheksateistkümnendal ja üheksateistkümnendal sajandil levis jooga jõuliselt läände. Sellele levikule pani aluse 1893 Swami Vivekananda. Sealt edasi on paljud erinevad joogid toonud läände joogaõpetust ja filosoofiat.
Kundalini jooga juured ulatuvad samuti Indiasse, vanadele Pakistani ja Iraani aladele. Kus seda on õpetatud viimase 2000 aasta jooksul vaid kuninglikust soost ülikutele. Läände jõudis see koos Yogi Bhajan-iga, täpsemalt 1968 Kanadasse ja sealt edasi Ameerikasse ning sealt omakorda Europasse.
Kui aga vastata sellele küsimusele võimalikult lihtsalt, siis võiks jooga filosoofiat sõnastada järgmiselt: keha, meel ja spirituaalsus on tervik, mida ei saa selgelt lahutada. Seega on jooga maailma kogemine läbi iseenese keha, meele ja spirituaalsuse.
Nagu iga teisegi iidse tava või traditsiooni puhul on paljuski õpetus kandunud edasi suust suhu ja põlvest põlve. Kuigi osa õpetusest ja ajaloost on saanud kirja, liigub ringi ka müüte. Üks levinud lugu algusest kõlab nii: kunagi ilmus kes teab kust Adi Yogi, kes istus pikka aega vaikselt mediteerides. Mööduvad inimesed märkasid seda ning kogunesid tema ümber uudistama. Ootasid temalt mingitki seletust, mida aga ei tulnud. Mõne aja möödudes, nädalaid hiljem, olid enamus tema vastu huvi kaotanud. Vähesed kes olid jäänud, said esimeselt (Adi) joogilt õpetust, mida jagasid taas omakorda edasi.
Pole vahet kas alustada müütidest, Wikipediast või Vedade iidsetest tekstidest, on jooga ikkagi väga rikkalik. Erinevaid stiile jagub nii jooga sünnimaale, kui ka igasse maailmanurka lugematul hulgal. Jooga stiile tekib ajas juurde või kaob sootuks. Panin kirja mõned levinumad joogastiilid.
Hatha jooga
Hatha jooga on kaheksaastmelise raja [radzha] jooga kolmas aste, kus keskendutakse oma kehale. Hatha joogal on palju variatsioone aga Eestis mõeldakse hatha jooga all tavaliselt euroopalikku pehmet joogat. Ometi sõltub see aga alati või paljuski jooga õpetaja loomusest. Tavapäraselt tehakse tunnis nii dünaamilisi kui ka staatilisi harjutusi. Neid staatilisi ning füüsilisi harjutusi, milles viibitakse võimalikult teadlikult, nimetatakse asanadeks. Pehmed, tavaliselt kergelt venitavad või pingutavad, kuid mitte jõulised harjutused. Kõik harjutused on tunnis omavahel seostatud ja viivad nn. kulminatsiooni ehk eesmärkharjutuseni, milles püsitakse pikemalt. Tunni lõpuks saavutab harjutaja sügava sisemise lõdvestuse ja rahu. Hatha jooga eesmärk on keha korrastamine ja ettevalmistamine järgmisteks vaimse arengutee astmeteks. Pideva harjutamise käigus rahuneb meel, tekib sisemine selgus ning kasvab keskendumisvõime. Kehalistele harjutustele järgneb meditatsioon. Hatha jooga sobib inimestele kes soovivad tegeleda sügavalt mõtestatud füüsilise tegevusega.
Vinyasa jooga
Sarnaselt Hatha joogale on Vinyasa jooga samuti dünaamiline joogastiil, kus hingamine ja liikumine on omavahel sünkroniseeritud. Lisaks harjutuste sarnasusele Hatha joogaga, on selle joogastiili juured omakorda veel seotud Ashtanga jooga süsteemiga. Kuigi seeriate ülesehitus varieerub ning on erinev traditsioonilise Ashtanga seeriatest. Pidevalt muutuvate seeriate kaudu kogeb selle jooga praktiseeria muutuste kasulikkust ja vajalikkust ning õpib neid armastama. Sagedased Vinyasad hoiavad energiataseme kõrgel ja aitavad luua kergemat ning tugevamat keha ja puhtamat meelt.
Ashtanga-jooga
Ashtanga on joogasüsteem, mida tutvustas kaasaegsele maailmale Sri K. Pattabhi Jois Indias. Ashtanga vinyasa jooga eripära seisneb eri asendite ehk asanate ühendamises vinyasa süsteemiga. Vinyasa tähendab hingamise ja liigutuste sünkroniseerimist. Selline tegevus tõstab kehatemperatuuri; lihased ja siseorganid puhastuvad ning jääkained väljuvad kehast. Selle tulemusena paraneb vereringe; suureneb painduvus; keha muutub tugevamaks ning meel rahulikuks ja keskendunuks. Pideva harjutamisega suureneb teadlikkus omaenda kehast, meelest ja vaimust, Ashtanga jooga harjutus on nii füüsiline, kui ka meditatiivne. Ennekõike see ongi hingamis-ja meditatsiooniharjutus, painduv keha on aga boonuseks. Ashtanga joogal on kolm eri astet. Esimest harjutuste seeriat nimetatakse Yoga Chikitsa'ks. Yoga Chikitsa tähendab joogateraapiat. See harjutuste seeria puhastab keha ja muudab ta tervemaks. Ta viib keha tagasi oma loomulikku olekusse. Teist harjutuste seeriat nimetatakse Nadi Shodhana’ks. See harjutuste seeria puhastab keha energiakanalid (nadid) ja laseb elujõul (prana) kehas vabalt ringi liikuda. Kolmanda harjutuste seeria nimi on Sthira Bhagah Samapta ja see koosneb omakorda neljast eraldi harjutuste jadast (edasijõudnud A, B, C ja D). Edasijõudnud harjutustes on ühendatud jõud ja graatsia ning need eeldavad väga head painduvust ja alandlikku meelt. Iga seeria koosneb päikesetervitusseeriast, seisuasenditest ning istumisasenditest ning lõpetusasenditest. Suurem osa joogaõpilastest piirdub kahe esimese seeria treenimisega, sest ülejäänud neli nõuavad täielikku pühendumist ning igapäevast harjutamist.
Power-jooga
Power Yoga tund põhineb Ashtanga jooga harjutuste seerial, milles on harjutuste vahel ühendavad vinyasa-d. Tund algab päikesetervitusega ja lõppeb kerge meditatiivse lõõgastusega. Power Yoga pakub lisaks painduvust ja lihaste elastsust parandavale funktsioonile ka jõulisemat ja lihaseid tugevadavat poolt. Jooga on hea viis ka vabaneda seljaprobleemidest ning tugevdada kogu keha muutes selle jõulisemaks ja funktsionaalsemaks.
Power-jooga leiutajateks peetakse kaht Sri K. Pattabhi Jois'i õpilast Beryl Bender Birchi ja Bryan Kesti. Power-jooga populaarsus on levinud üle kogu maailma ja praegu õpetatakse seda enamikes joogastuudiotes.
Bikram-jooga
Bikrami tunniga liitudes võib järjepidevuses kindel olla. Bikram jooga tund koosneb, kohast ja joogaõpetajast olenemata, alati samas järjekorras tehtavast 26 harjutusest ja hingamistehnikatest, mida tehakse 90 minutit ruumis, mis on köetud temperatuurile 40.6°C ja mille õhuniiskus on 40%.
Võid kindel olla, et higistad, sest ruum on palav ning tund on raske nii füüsiliselt kui mentaalselt. Jooga stiilile pani aluse Bikram Choudhury ning sedasorti kuum joogavorm on mõeldud kehast toksiinide kõrvaldamiseks ja kaalu kontrolliks.
Jivamukti-jooga
See on David Life ja Sharon Gannon poolt 1984.aastal loodud. Jivamukti jooga sisaldab ashtanga jooga ja vinyasa flow stiilis asana'id. Iga tund algab standardiseeritud soojendusosaga, mis on jivamukti’le unikaalne. Sageli kaasavad õpetajad tundi ka erinevaid nädalateemasid, mantrate laulmist, meditatsiooni, õpetusi ja afirmatsioone.
Selle stiili loojad on saanud õpetust mitmetelt õpetajatelt erinevatelt jooga maailmas tuntud tegijatelt, näiteks Swami Nirmalananda ja Sri K. Pattabhi Jois’i.
Iyengar jooga
Iyengar jooga kaubamärk on teravdatud tähelepanu igal asana'l. Seda joogastiili õpetav B.K.S. Iyengar on saanud üheks kõige mõjukamaks meie aja joogaguruks. Tüüpilises Iyengar tunnis hoitakse poose palju kauem kui teistes joogastiilides, selleks et pöörata rohkem tähelepanu konkreetsele ja täpsele luu- ja lihaskonna asendile igas asana’s. Iyengar jooga teine kaubamärk on selliste abivahendite nagu plokkide, rihmade, polstrite, toolide ja tekkide kasutamine, mille ülesanne on teha kehale harjutused mugavamaks vigastuste, pingete või mõne muu tasakaalutuse seisundi korral, samuti õpetada õpilast, kuidas liikuda korralikult asendisse.
Anusara-jooga
Anusara stiil on uuemal ajastul tekkinud hatha-jooga süsteem, mis õpetab universaalsete joogaasendite printsiipide kompleksi. Selles peitub kõikide jooga-asana’te tarkus ning see julgustab liikuma sujuvalt ja nõtkelt järgides oma südant. Anusara joogapraktika, mille rajas John Friend, jagatakse kolmeks osaks, mida tuntakse nagu Kolm A-d (attitude, alignment and action) – s.o suhtumine, asendi sissevõtmine ja tegutsemine.
Sivananda jooga
Sivananda jooga on hatha-jooga liik, mille rajas Swami Sivananda ja tõi läände Swami Vishnu-Devananda. Tund algab tavaliselt Savasana’st (lõdvestusasendist), seejärel tehakse kapalabhati’t ja anuloma viloma’ga (pranayama’d), mille järgneb mitu ringi surya namaskara’t (nn päikesetervitus). Lõpiks tehakse läbi veel Sivananda kaksteist asana’t, mis on mõeldud tugevdavama ja painduvamaks muutma praktiseerija selgroogu. Täispikkuses tunni osaks võivad olla ka mantrate laulmine ja meditatsioon.
Vishnu-Devananda rajas hiljem rahvusvahelise Sivananda jooga Vedanta keskusi, liites Sivananda süsteemiga viis põhiprintsiipi: õige harjutuse (asana’d); õige hingamise (pranayama); õige lõdvestumise (savasana); õige dieedi (vegetariaanluse); positiivse mõtlemise (vedanta) ja meditatsiooni (dhyana).
Yin-jooga
Yin-jooga on aeglase tempoga stiil, milles poose hoitakse viis ja rohkem minutit. Kuigi see on passiivne jooga, on see pikka aega kestvate hoidmiste tõttu siiski üsna raske, eriti kui keha pole harjunud seda tegema. Yin jooga harjutuste sooritamine avaldab mõõdukat survet ja venitust sidekudedele – kõõlustele, sidekirmele ja sidemetele – eesmärgiga suurendada liigestes tsirkulatsiooni ja seeläbi parandada painduvust.
Yin-jooga rajas ja õpetas võitluskunstide ekspert ning taoistlik joogaõpetaja Paulie Zink USA-s 1970ndate lõpus. Yin-stiili jooga õpetatakse praegu kogu Põhja-Ameerikas ja Euroopas.
Loomulikult on Kundalini jooga osa suurest ja iidsest tarkusest.
See on rikkalik jooga, mis sisaldab korduvaid liigutusi või harjutusi, dünaamilisi hingamistehnikaid, kehalukkusid, meditatsioone ja mantraid. Iga spetsiifiline kundalini harjutus, mida nimetatakse kriya’ks, on liigutuste kompleks, mida tehakse või sünkroniseeritakse hingamisega. Harjutuste eesmärk on äratada selgroo alaosas asuv energia, selleks et tõmmata seda ülespoole läbi seitsme chakra ehk energiakeskuse. Läände tõi selle joogaliigi Yogi Bhajan 1968 aastal. Kundalini jooga erineb tunduvalt teistest, kuna keskendub korduvale ja jõulisemale hingamisele ning energia liikumisele läbi keha.
Mõnusat avastamist, katsetamist ning kui oled valmis kogema Kundalini joogat, siis ka kohtumiseni joogatunnis!
Kundalini joogaharjutus "Shabad kriya"
Harjutus mis mõjub meie unele suurepäraselt ja mida on lihtne kodus proovida. Lae see alla ning proovi kuidas vaid 15 minutine joogaharjutus ka sinu und mõjutab.
